Viitna Kõrtsihoone mälestise ajalugu
Algne hoone oli ehitatud 1798-1802
Kõrts põles 1989, taastati ligilähedase koopiana 1993 (arh.* Arne Kann)
Pikk ristkülikukujulise põhiplaanida hoone, kahe talli ja neljale sambale ning kahele poolsambale toetuva ulualusega. Katusekatteks olid algselt õled, hiljem laastud. 19.s. I p. vooderdati palkseinad laudadega ja värviti, sellest ajast pärineb ka akende 6-ruuduline jaotus, luugid, valgmikuga uksed, kalasabavoodriga talliväravad. Sammastevaheline balustraad. Kõrts on kahe sissepääsuga: suurde kõrtsituppa pääses läbi parempoolse eeskoja, saksakambrisse läbi vasakpoolse eeskoja. Parempoolse eeskoja taga oli massiivse paekivist mantelkorstnaga köök, selle taga sahver koos õllekeldriga. Hoone tagaküljel paiknesid kõrtsmiku eluruumid ja letiruum luugiga kõrtsituppa. Vasakpoolse vahekoja lõpus oli sakste käimla, talupoegadel see puudus.
19.s. alguse kõrtsihoone originaalilähedane koopia. Tüüpnäide 20.s. lõpu restaureerimistavadest.
* Arhitekt Arne Kann on sündinud 1942, kes on koostanud Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnakloostri restaureerimisprojekti 1979, mis on rahva seas tuntud kui Kuremäe klooster, on koostanud Palmse Mõisa taastamisprojekti ja paljud teised Eesti ajaloolised hooned.
