Salapärane minevik

Viitna Kõrts oli esmakordselt mainitud 1768, mil märgiti, et Aaspere mõisale kuulunud Viitna küla maad koos kõrtsiga läksid Palmse mõisale võlgade katteks. Teada on, et esialgne kõrts põles 1700 aastatel lõpul maha, uue ehitamisest pole märkeid ajaloost me leidnud.

Kõrts oli Viitna kandis elulise tähtsusega

18. sajandil oli Viitna kõrtside poolest rikas paik, sest siin kohtusid 5 mõisa piirid, lisaks asus ta suure maantee ristumiskohas. Kõik mõisad püüdsid teede äärde kõrtse ehitada, sest viinaajamisest ja õllepruulimisest tuli väga suur tulu. Eelmise sajandi algul oli Tallinn - Narva maanteel ainuüksi Lahemaa piirkonnas 19 ühe või kahe talliosaga kõrtsi. Kõrtsihoone oli ka hobupostijaam, kus vahetati hobuseid, et posti edasi viia. Kõrtsi Tallinna poolses otsas oli sakste hobusetall ja kaks sakstekambrit. Praegu asub ühes ruumis Eesti Post ja teist kasutatakse kõrtsi abiruumina. Täna asub tallis aga Toidutare - söögikoht neile, kellel on väga kiire.

Hoone Narva poolses otsas oli aga talupoegade hobustele tall ning nende puhkeruum ehk suur kõrtsituba. Kuna talupoegade tallis hoiti ka hobupostijaama hobuseid, siis see talliosa on ka oluliselt suurem.

Kõrtsi suures tallis asub hetkel a la carte restoran. Köök asub vanas kohas. Läbi seinas oleva luugi anti talumeestele süüa. Säilinud on ka esialgne mantelkorsten, mida tulekahjud pole suutnud hävitada. Tähelepanuväärne on see, et mantelkorsten kadus kasutusest seoses pliitide kasutuselevõtuga. Mantelkorstnaid ehitati kuni aastani 1840.

WC-d ei olnud ette nähtud. Küll oli see olemas sakstel. Tähele tasub panna, et ka sissepääsud koos koridoriga asuvad eraldi.

Viitna Kõrtsi Tallinna poolses otsas õues toimusid 3 korda aastas väga suured ja uhked laadad, mis olid tuntud terves Põhja-Eestis.

Viitna kõrts oli ka nõukogude ajal üks legendaarsemaid söögikohti, kuhu väliskülalisigi veeti.

Kõrtsi käekäik

• Aastatel 1920- 1930 lõpetas kõrts oma senise tegevuse. Majja tuli kauplus, mis asus suures kõrtsitoas. Enne seda aga oli ruumis raamatukogu ja külaselts. Külaseltsi ettevõtmisel toimusid talviti erinevad kursused (rõivaõmblemine, vorstitegu, harjategu jne).

• Peale sõda, kuni aastani 1967 oli aastaid Viitna kõrtsi hoones teedevalitsuse kohaliku piirkonna kontor, ühiselamu ja teemeistrite korterid.

• Aastal 1989 põles kõrts maha. Põhjus on siiani teadmata, spekulatsioone on palju.
  

• Aastal 1993 taastas AS Estconde kõrtsi väliselt endisel kujul, juurde ehitati suured maa- alused tootmisruumid.
  

• Aastast 2000 toimus omanikevahetus. Uuendatud said köögiseadmed, kanalisatsioon, elektrijuhtmestik ja kõrtsisaal.
  

Kui keegi aga tunneb huvi, kui vana on meie kõrts, siis õiget vastust me anda ei saa. Teada on, et hoone on mitu korda põlenud. Küll aga pakutakse majas süüa ja juua nagu muiste ning tantsumuusika järgi käiakse tantsimas üle kogu Eesti.

Lisaks lugemist:  Viitna Kõrtsihoone mälestise ajalugu