Legendid ja muistendid


  • Viitna olevat oma nime saanud 18. sajandi alguses, siis kui Peeter Suur oma vägedega Virumaal Rootslast nahutas. Puhates kõrge ja jämeda männi all sõjaväsimust, olevat Peeter saatnud luuraja puu otsa vaatama, kas rootslast kusagil näha on. Too hüüdnud ülevalt Peetrile 'viidno' ja sellest ajast jäigi paigale ning muidugi ka kõrtsile nimeks eestipäraseks mugandatud Viitna.

  • Kord peatunud möödasõidul Viitna kõrtsis keisrinna Katariina Suur ise. Olevat palunud peeglit, kuna seda polnud toodi talle veepang, et ta selle veepeegelduse pealt saaks vaadata oma peegelpilti.
Peale seda olevat Katariina kingiks saatnud kõrtsile suure trümoopeegli, mis veel eelmise sajadi alguses seal olnud.
legendid
  • Viitna järvede vahelisel alal olevat varasel keskajal olnud Püha Viti ehk Püha Viituse kabel. Püha Viitus on kaitsepühak, kes kaitseb rändmoosekante, joodikuid, tühikargajaid, tantstõve käes vaevlejaid ja muud taolist seltskonda.
Viitnal on läbi aegade olnud kõige enam kõrtsikohti ühe kohaliku elaniku kohta. Kabelil oli peal needus, et kui sinna läheb ema seitsme pojaga, vajub kabel maa alla. Nagu igas korralikus külas, oli muidugi Viitnal selline pere olemas, aga alati kirikusse minnes jäeti üks poistest ukse taha.

Kord pühapäeva varahommikul, kui kabeli uksed juba lahti olid läks sinna sisse kõrtsmiku kana seitsme tibuga ja kabel vajuski maa alla.

Veel tänapäevalgi olevat selle koha peal pühapäeva varahommikuku, enne päikesetõusu kuulda maa alt tulevat inimeste laulu ja kellahelinat. Kuuleb ainult see, kell südametunnistus on hirm puhas.